EESTLANE RAAMATUS JA FILMIS
“Rehepappi” ja “Novembrit” ei saa võtta kui lihtsalt ühte kirjandusteose üksühele tehtud ekraniseeringut. Film ja raamat on iseseisvad teosed. Tegelikkuses erinevad mõlemad üksteisest väga palju mitmete aspektide poolest. Suurimad erinevused peituvad näiteks juba pealkirjades, sisu kujutamises ja fookuses. Mõlemal autoril on olnud loost oma nägemus ja soov, mida kõige enam lugejateni ja vaatajateni tuua ning millega puudutada enda lugejas- ja vaatajaskonda.
“Rehepapis” rõhutati eestlaste rumalust ja ahnust ning mõtlematust. Meieni toodi 19. sajandi maarahva igapäevane hall elu ja argitoimetused kivirähulikus pilkavas võtmes. Armastus jäi pigem ahnuse kõrvalliiniks.
“Novembris” aga jääb tagaplaanile pigem eestlaste igapäevaelu ning esiplaanile tõuseb Liina armastuslugu läbi muinasjutulise maagia ehk noore neiu läbielamiste, armastuse, igatsuse ja tunnete. Juba filmi esimene ja viimane stseen ehk raam annab mõista, et filmi dominandiks on Liina: alguses näeme hunti jalutamas kaugel silmapiiril, lõpus aga näeme Liinat lamamas rohu peal.
“Novembris” aga jääb tagaplaanile pigem eestlaste igapäevaelu ning esiplaanile tõuseb Liina armastuslugu läbi muinasjutulise maagia ehk noore neiu läbielamiste, armastuse, igatsuse ja tunnete. Juba filmi esimene ja viimane stseen ehk raam annab mõista, et filmi dominandiks on Liina: alguses näeme hunti jalutamas kaugel silmapiiril, lõpus aga näeme Liinat lamamas rohu peal.
SÜNDMUSED
Raamat:
|
Film:
|
|
|
TEGELASED
Raamat:
|
Film:
|
|
|
Raamatus olevat eestlast iseloomustav sõnapilv.
Filmis olevat eestlast iseloomustav sõnapilv.
MEELEOLU
Raamat:
|
Film:
|
|
|
TTG õpilase Eliisa Raali kollaž teemal "November." Originaal siin!
TTG õpilase Hedy-Marja Maasiku kollaaž teemal "November." Originaal siin!