RAINER SARNET
"Mulle meeldib see elu, mida ma elan."
Rainer Sarnet PÖFFil 15. novembril 2012. Pilt 5.
|
|
"NOVEMBER"
Ilmumisaasta:
Režissöör: Produtsent: Žanr: Liik: Tootjafirma: |
2017
Rainer Sarnet Katrin Kissa Fantaasia Mängufilm Homeless Bob Production |
FILMI SÜNOPSIS
"November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte.
Filmi peategelane on noor talutüdruk Liina (Rea Lest), kes on lootusetult ja õnnetult armunud külapoiss Hansu (Jörgen Liik). Igatsus paneb tüdruku jooksma libahunti ja hüppama jääkülma tiiki, ta on valmis armastuse nimel surema.
Pragmaatiliste talupoegade ette tõuseb küsimus: kas elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud, on üldse midagi väärt, kui selles puudub hing? Filmis kohtuvad Eesti paganlik ja Euroopa kristik mütoloogia. Mõlemas otsitakse imet, ürgset jõudu, mis elu hingestaks.
Filmi peategelane on noor talutüdruk Liina (Rea Lest), kes on lootusetult ja õnnetult armunud külapoiss Hansu (Jörgen Liik). Igatsus paneb tüdruku jooksma libahunti ja hüppama jääkülma tiiki, ta on valmis armastuse nimel surema.
Pragmaatiliste talupoegade ette tõuseb küsimus: kas elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud, on üldse midagi väärt, kui selles puudub hing? Filmis kohtuvad Eesti paganlik ja Euroopa kristik mütoloogia. Mõlemas otsitakse imet, ürgset jõudu, mis elu hingestaks.
RAHVA VASTUVÕTT
Film on saanud üsnagi palju tähelepanu sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja muudes publikatsioonides. Tähelepanu osaliseks on saanud Ungarist toodud loomade (nt dresseeritud huntide) kasutamine võtetel koos näitlejatega ning rahvale on jäänud meelde ka omanäoline filmikeel.
MEIE ARVAMUS FILMIST
Film oli eriline juba oma mustvalge visuaali poolest. Lisaks meeldis meile ka näitlejate valik ning kiidame eriti režissöör Rainer Sarneti mõtet tuua päris elukutseliste näitlejate asemele ekraanile võibolla sellised lihtsad inimesed, kes enda rollis mõjusid usutava ja ehtsana. Lemmikstseen filmis oli üsnagi filmi lõpus, kus näidati uppuvat Liinat. Veealuste kaadrite valgusmäng ja selle taga sisuline ilus valu lõi eriskummalise miljöö, mis pakkus silmale kaunist vaatepilti. Soovitame filmi kõigile, kel vähegi suurem huvi sügavamõtteliste teoste vastu, sest filmist saab tõsise kunstielamuse.